Sa tulid,
olid.
Laususid kõige
ILUSAMAID
lauseid mulle
läbi mõtlematagi.
Ühtäkki
soovisid justkui
tagasi minevikku
minna.
Jättes mind üksi...
tulevikku...
Käskisid mul minna
nagu
puurilinnul loodusesse,
üksi olles
ei osanud ma
enam
elada
naeratada
hingata.
Siiani soovid
mind...
kuid
nagu
sõpra
enda kõrvale.
Kardan kaotada
Sind...
kuid enam ei
oska hoida.
Murdsid
minu ja
minu kõige
kaunima
puuri.
Nüüd ma
lihtsalt
eksisteerin.
Õpin uuesti
elama
vabaduses.
Kuid
igatsen
seda puuri,
sest tundsin
seal end
Sinuga
vabana.
Seal puuris
OLI
mul kõik
olemas
mida ma
soovisin.
Tõesti, vahest
ihkasin sealt
välja lennata
kuid mõistsin,
et Sinuga mul
puuris on
palju parem.
Nüüd
ei ole
mul seda
puuri.
Ei ole Sind
kui
puurikaaslast.
Puudub
tahe
olla
vaba.
Kuid tea,
et
õppimine
võtab
aega.
Ära oota seda
kõike minult
kohe
ja
praegu.
Ma alles
harjun
elama
ilma Sinu
ja
puurita.
shooting stars*
25. sept 2014
22. jaan 2014
You can take everything I have. You can break everything I am
need sisemised karjed, tunne, mida tunnen iga hingetõmbega ja see valu mis mööda mu närve südemesse läheb ning sealt tüki võtab..., valu, mis iga liigutusega ning hingetõmbega mu hinge tambib ja mis tahab mind vaimselt nõrgemaks teha.. see kõik nagu vaid kasvaks, oleks kui 10000 jalgne olend, mis mind seest tühjaks süüa tahaks, see nagu naudiks kõike seda.
-kuhu ma jõudnud olen?
Keha hakkab värisema ja jalad maapinda paaniliselt otsima, kui istuda kuristiku äärel ja mõistus sellel konsentreerub. Seistes kuristiku äärel, tahtes hüpata ja tunda seda tuult mis riivab keha ja läbib juukseid, nähes maapinda lähenemas, kuid justkui keegi tõmbaks tagasi ja ei laseks sellel juhtuda, jalad leiavad maapinda, olles mõistuse kaotanud. Ei oska kuhugile minna kui ees seisab 5-teeline ristmik, täiskuu pilku püüab püüdes teed näidata... valides vale suuna.
-kuhu ma jõudnud olen?
Keha hakkab värisema ja jalad maapinda paaniliselt otsima, kui istuda kuristiku äärel ja mõistus sellel konsentreerub. Seistes kuristiku äärel, tahtes hüpata ja tunda seda tuult mis riivab keha ja läbib juukseid, nähes maapinda lähenemas, kuid justkui keegi tõmbaks tagasi ja ei laseks sellel juhtuda, jalad leiavad maapinda, olles mõistuse kaotanud. Ei oska kuhugile minna kui ees seisab 5-teeline ristmik, täiskuu pilku püüab püüdes teed näidata... valides vale suuna.
21. dets 2013
It's hard to let you go.
See ball, see õhtu... see päev, need mõtted, mu olek- kõik oleks nagu tuulega pühitud.
because you left.
but because
you said that you wouldn't
and I
trusted
you.
Sub Focus- Until the end - lihtsalt replay
> See aastalõpp on lihtsalt kohutav, kergelt öeldes.
> Isegi mu parimad ei aja mind naerma, see on kurb.
> Olen õnnelik, et mu parimad kõigest hoolimata mu kõrval püsivad- ma ei lase Teil endast eemalduda.
> Isegi, et hirmutav, kuhu ma jõudud olen ja mida läbi elan, tekivad küsimused: miks mina? miks nii? miks just praegu? miks? MIKS?
'' We met at the wrong time. That's what I keep telling myself anyway. Maybe one day years from now, we'll meet in a coffee shop in a for away city somewhere and we could give it another shot.''
1. dets 2013
17. nov 2013
Su blogi lugedes, Su vanu postitusi, kuulan seda muusikat mis Sul seal seisab, hetkega maailma mu ümber pöörleb, pea käib ringi, ei tunne end reaalsuses, hetkes- kuidas, kus ja kes ma olen.. tunnen end rabatuna, tunnen, et mul on palju veel läbi elada, tunnen südame lööke ja mõte mu peas ütleb, et ma ei võta praegu ka kõige pisematest asjadest kõike, miski paneb mind tegelema mind mu kohustustega ja nautima ka isegi üksindust ja raskust mu õlgadel... nautima seda kuud väljas ja säravaid tähti taevas.. seistes rõdul külmas õhtuses õhus, tähistaeva all, paneb mind isegi paljudele mõtlema.. see on inspiratsioon, mida saan Su blogist.
- ma ei ole ammu enam nii inspireeritud ja motiveeritud olnud.
out of mind
9. mai 2012
it's hard to forget someone who gave you so much to remember.
proovieksam tehtud... eesti keeles, mis oli iseenesest lühike ja lihtne.. loodan ka, et läks hästi.

those big brow eyes



6. mai 2012
Tellimine:
Postitused (Atom)