* * *

Ma võin ju olla ilus. Mul võib olla hea iseloom.Ma olen hooliv ja sõbralik. Ma naeran alati. Niipalju kui võimalik, sest mul on nii hea . Kuid keegi ei näe tegelikult minu sisse. Ka mina olen haavatav. Ka mina saan haiget. Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine, lohutamine. Ma saan ise oma asjadega hakkama, ma saan oma muredest üksi jagu. Mul pole vaja, et teised minupärast nutaks, ei, ma ei taha seda. Ma võtan elult kõik miss võtta annad. Mul on hea elu, kui minuga halvasti käitutakse, käitun ka mina. Ma võin olla vastikum kui keegi teine, aga te ei tea seda. Te näete ainult väikest tüdrukut , kes naerab ja naeratab päevad läbi, aga te ei näe selle väikese tüdruku sisse, kuigi te võiksite. Ka minul on süda millel on palju kordi haiget tehtud ja on haavi muis ei parane kunagi, isegi kui ma homme jälle naeran. Mul on süda valutab ikkagi, niikaua kuni keegi selle terveks teeb, niikaua kui keegi selle lõpuks suudab mu haavu parandada, aga seda kedagi jään ma vist elulõpuni ootama. jaa neid pisaraid jään elulõpuni peitma.