Me arvame, et teised ei hooli meist, ja kuna arvame endast vägahalvasti siis jõuab see sinna, et ma arvame , et ka teised mõtlevad meist nii, ja hakkame igasuguseid tobedusi välja mõtlema arvates, et see on neile parem .. me nutame, õhtuti kodus patja või pihku toolil arvuti eest teistega rääkides kui ebavajalikud me oleme teile, arvates veel et oleme tühi rämps .. mis ei kõlba kuhugile, teised on neile poole paremad.
meie emotsionaalsed oskused annavad märku, et kõik ei ole korras, minnes nende juurde ja küsida mis on, nad turtsatavad ja vastavad pahuralt pole sinu asi, või ma ei taha sulle enda muredest rääkida .. me ei oska ju sellise asjapuhul midagi suurt teha, kas püüame nendega veel rahulikult veel edasi rääkida, või kõnnime ära..
Sellise suhtumisega teeme me teistele veeel rohkem haiget, kuigi arvame, et ahh küll üle läheb, või ma ei teeks kunagi kellelegi enda suhtumisega haiget, olen liiga mõtetu .. eksite. ja rängalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar