minu südametunnistus

istusin tädi mehega parajasti suurestoas ja asjasime juttu, rääkisime telefonidest, ühel hetkel hõikas mind mu õde, .. läksin tema juurde .. ta hoidis kahte peopesa koos ja naeratas mulle.. ise arvasin, et seal mingi nälkjas või muu jõle elukas, .. miks muidu ta naeris.. kui enda käed avas nägin seal kolme imepisitillukest hiirepoega .. kellel olid veel isegi silmad kinni. emsu arvas et nad mingi päevased maksimaalselt.. .. aga ühel hetkel mõtlesin mis nendega edasi saab.. hoidsin neid enda käes, tüübid pukslesid ja piuksusid niiarmas oli .. nad oli siidpehmed ja lihtsalt megaarmsad olevused.. kuid nüüd oli neil inimsete lõhn küljes ja hiireema ei oleks neid enam endale võtnud.. ja kuna hiired on vägakahjulikud talule siis emps ütles, et annaksin nad koerale .. kindlasti ma julgesin .. pisar tuli silma ja andsin nad õe kätte ... sest minu südametunnistus ei lubanud neid imearmsaid 3 väikest hiirepoega kellelegi söödaks anda.. ise läksin minema pärast seda kui olin nad üleandnud õele .. õde kutsus koera kohale kuid siiski ka tema ei julgend neid talle anda ja küsis emsult uuesti mida teha .. kui ta osutas koerapeale .. mina seda ei saanud pealt vaadata, ma tulin tuppa ..

õhtul panen pildid arvuti, lisan kindlasti nendest väiksestest hiirtest pildi siia, .. või fotoblogisse .. või kuhugile .. aga kindlasti ma teen seda. seniks sau.